Teine :

Nora(16) - Natukene pikemat kasvu, nii umbes 169 cm. Heledate,pikkade ja sirgete juustega, hallide silmade ja armsate põselohkudega. Väga jutukas ja uudishimulik, armastab jälgida moeblogisid ja loodab tulevikus modellina või tantsijana särada. Meeldib poiste tähelepanu ning on suur 1D fänn. Üleüldse on ta täielik vastand Sofiele.

Clarie (16) - Lühike, eebenipuu mustade lokkis juustega. Tal on rohelised silmad ja jumekas nahk. Ühesõnaga on tal olemas kõik, millest Sofie elades unistanud on. Tema populaarsus tuleb muidugi tänu tema rikastele vanematele, kes lubavad talle kõike, mida ta vähegi soovinud on, alates uhketes riietest ja lõppetades uhkete erareisidega.
-----------------

Olime jõudnud pisikese kollase majani, mille aias kasvas palju tulpe, nartsisse ja krookuseid. Linnud laulsid puu otsas ja üleüldse on tädi maja kui kusagilt muinasjutust välja hüpanud, see tekitas alati hea tunde. Kui olin selle ümbruse imetlemise taas lõpetanud kõndisin ma kindlal sammul ukseni ja koputasin sellele. Kaua ei pidanudki ootama, kui noor naisterahvas koos pisikese lapsega meie ette ilmus ja meid rõõmsalt tervitas.

"Kas teil on väga kiire?" küsis tädi Mammu riideid nagist võttes. Vaatasin korraks Norale otsa kes oma pilguga kohe anus, et ma jah ütleksin. "No, tegelikult ei ole, me tahtsime parki minna, aga varsti läheb juba pimedaks, et.." Tädi tõstis oma tegutsemistempot kiiremaks ja naeris endamisi. "Jah, saan aru küll, need on need noored, aga aidake mul siis pisikene kiiresti riidesse saada." Kuna Loreta-Marii on väga rahulik laps, siis selle peale meil eriti aega ei kulunudki. Tänasin tädit lapsehoidmise eest nind kallistamise hüvastijätuks.

"Nonii, kuhu me nüüd siis läheme?" küsis Nora, kes parasjagu oma telefonis midagi otsis. "Hm, tahaks mõnda head kohvi ja siis ehk kõrvale jäätist. Starbucks jääb minumeeles ideaalselt tee peale." Vaatasin alla Mammu peale kes oli oma kinnaste uurimisega väga ametis. "Noh tibu, tuled sülle?" "Jaa, ja Mammu tahab jäätist." Ma armastan tema armsaid silmi, mis alati säravad ja tema naeratust. Võtsin pisikese sülle.

Juba paistis pisikene Starbucksi kohvik. Täna tundus seal kohe eriti suur siblimine. "Täna on seal allahindlus, kõiges kella 18.00 - 21.00'ni. Loodan, et kaua ootama ei pea." Vastas Nora mu küsimusele, nagu oskaks mõtteid lugeda. Panin pisikese tagasi maha ja kõndisime uksest sisse. Sees oli suur tunglemine ja ma arvasin, et ei ole mõtet Mammu pärast riskida. Palusin Noral temaga õues oodata ja küsisin, mida nad soovivad.

Viimaks, olin oodanud lausa 15 minutit järjekorras ja nüüd oli minu kord tellida. "Tere, palun 2 cappuccinot ja 3 pisikest sokolaadijäätist." Naisterahvas, kes mind teenindas noogutas ainult ja läks tellimust täitma. Ei pidanudki kaua ootama, kui teenindaja mulle 2 cappuccino topsi ninaalla pani ning 3 jäätisetopsi mulle lusikaga kaasa pakkis. Panin laua peale täpse rahasumma ning hakkasin lahkuma, kuid minuga ikka juhtub igasuguseid asju. Parasjagu, kui olin cappuccino topsile kaant korralikumalt peale panemas jäin ma kellegi jala taha kinni ning kukkusin.

"Jäite te terveks?" Vaatasin üles ja nägin lokkis juuste ja jumeka nahaga poissi, kes mulle oma armsa naeratusega vastu vaatas. "Jah, minuga on kõik korras, ainult mu jook on nüüd põranda peal laiali. Hea seegi, et jäätised ja mu sõbranna cappuccino alles jäid." Tõusin poisi abiga üles ja kohendasin oma riideid natukene. "Palun vabandust, sa ei ole täna esimene tüdruk, kes minu pärast kukkunud on, las ma heastan selle ja kingin sulle oma cappuccino." Naeratasin ning võtsin joogi vastu tänasin teda veel ning põgenesin kohvikust välja. Nora juba naeris kõht kõveras, kui ma uksest väljusin, ju ta oli siis seda pealt näinud.

Sees oli suur kahetsus tunne, oleksin pidanud ikka appi koristama jääma. Aga selle asemel, et koristada põgenesin mina lihtsalt ära. Võtsin sõõmu joogist ning avasin Mammule tema jäätisepaberi. "Minu arvates oli see poiss päris armas, tema armsad heledad lokikesed ja sinised silmad ning oeh, kui vormis ta veel oli." Rääkis Nora vahepeale suures tuhinas. Ma loodan nüüd ainult, et ta poissi armunud pole."Tead, alati ei olenegi kõik välisest ilust, tuleb vaadata ka sissepoole." Nora ei teinud mu jutust väljagi ja vaatas Mammule otsa. "Tibukene, oli ju nunnu poiss?" Mammu tegi talle ainult ühe naljaka grimassi, mille peale meie naerma hakkasima.

Olime jõudnud märkamatult parki ning istusime esimese ettejuhtuva pingi peale. Pargis ei tundunudki nii palju rahvast olevat, tegelikult oli juba õues hämar ka. Ma ei jõua juba üldse ära oodata suve ja valgeid päevi, kui päike kaua taevas särab ning ilmad soojad oleksid.

Äkitselt puhus üks külmem tuuleiil mis mu juukseid sasis ja ma surusin tuuleka hõlmad tihedamalt kokku. "Kas sul on külm?" Küsis Nora, kes hetkeks ka pilgu Loreta-Mariilt sai. "Natukene, äkki ei olnudki siia tulek nii hea mõte. Varsti on kõik teised ka kodus ja siis nad hakkavad kindlasti muretsema ja.." Nora vaatas mulle otse silmadesse, lükkas juuksed oma näo eest ja mõtles mida öelda. "Ole mureta, sa vajad ka pisut tuulutust. Pealegi ma kuulsin kuidas Clarie ja tema sabarakud täna sinu poole tulekust rääkisid." Keerasin pea ära ja tuju läks natukene alla. "Jah, kui tema seal on siis, pole see koht enam üldse nagu kodu, ta rikub selle hubasuse ära."

Eemalt tuli üks suurem poiste kamp meie poole ja ma olin juba valmis tõusma, et minema minna, kuna ma kardan selliseid asju. Noral oli juba ärevus sees nagu tema näost lugeda võis ja ta tahtis kangesti nende poistega tutvuda. "Mammu, tule, me peame minema hakkama. Nora? Tuled ka meiega?" "No, ma ei tea, vaata nüüd ometi seda võimalust. Tunduvad stiilsed ja sõbralikud." Heidsin talle vaid põgusa pilgu, jätsin temaga hüvasti, võtsin Loreta-Marii sülle ning hakkasin lahkuma.

"Tere, kas lahkute juba?" kostus äkitselt mu selja tagant võluv ning mahe hääl, mille peale ma ikka päris korralikult võpatasin. Keerasin vaikselt ümber ja seal ta seisis. Armsa naeratuse, mahlakate huulte, rohekas pruunide silmade ja helepruunide juustega poiss. Ta juuksed olid sassis ja ta jaki varrukate alt paistis must tatoveeringu ots. "Ee..ee, jaa-ah, nagu, plaanis oli küll." Poiss tegi nukra näo pähe. Vaatasin tagasi pingi poole kus peaks olema Nora, aga ta oli kadunud, ma ei pannudki tähele, et ta juba lahkuda jõudis. "Ära oma sõbranna pärast muretse ta läks juba teistega kusagile." Juba?! No, seda ma talle küll andeks ei anna. Kõige pealt pidime me üldse kolmekesi olema, siis tahab ta mingisuguste poistega tutvuda ja nüüd olen ma siin täiesti üksinda koos mingi võõraga.

"Okei, oli tore tutvuda, aga ma pean nüüd tõesti minema. Head aega!" Hakkasin edasi kõndima, kuid ta haaras mu käevarrest ja tõmbas mu tagasi. "Palun, laske mul end vähemalt koduni saata." Vaatasin poissi kahtlustava pilguga, mis peale ta endal selja sirgu ajas ja sõbralikult vastu naeratas. Hakkasin edasi kõndima ja poiss jooksis mulle koheselt järgi. "Kust ma küll tean, et sa mingisugune pervert juhuslikult pole?" Poiss tõmbas sõrmedega läbi juuste ja vaatas mulle otsa. Esimene mõte oli koheselt, et see siin küll ilueedidest midagi paremat pole. "Noh, kas ma näen siis sedasi välja?" Vaatasin teda korraks alt üles ja raputasin väikese kahtlusega pead. "Ma võtan seda siis kui luba, et ma võin sind saata ja kui vaja siis ma võin seda pisikest plikatirtsu ka tassida." Naeratasin talle vaid vastu. "Nii palju nüüd ma ka sulle ei luba, sa oled siiski ju mulle võõras." Ning jalutasime koos edasi.