Mõisa ette jõudes imetlesin selle ees kasvavaid tulipunaseid roose, imelist loodust, suurt talli , aegu näinud seinu ning vapustavalt suurt järve selle kõrval. Vaatasin vanatädile tänuliku pilguga otsa ning istusin oma kohvri peale, et seda vaadet veel ja veel imetleda. "Teil on aega seda kõike veel imetleda, minge sisse juba ja valige endale teisel korrusel toad välja!" Jooksime kõik sisse nii, kuis jalad võtsid.
_______________________________________________________________________________________
Jooksin koheselt kõige ees teisele korrusele ning piilusin sisse tagumisse tuppa. Avasin ukse ning piilusin sisse. Tuba oli rohelistes ja roosades toonides ning toa keskel oli suur ja pehme uhkete katetega voodi. Selle vastas oli imekaunis peeglilaud. Voodi kõrvalt läks uks garderoobi ja toal oli ka oma isiklik vannituba. Tegelikult oli siin veel terve hulga erinevaid detaile, kuid need olid esimesed asjad, mis silma jäid. Panin ukse tagasi kinni ning karjusin üle koridori. "Ha, see tuba siin on minu!"
Ka Nora ja Devin said endale suurepärased toad, mis olid isegi suuremad, kui minu oma. Pisikesele Loreta-Mariile oli eraldi kujundatud tuba meie vanatädi toa kõrval. Viskasin viimaks oma suure kohvri voodi peale ning hakkasin asju lahti pakkima.
Kop-kop . "Ja?" Sisse astus minu vend koos Noraga. "Hei, imeline tuba kas pole?" Poiss krimpsutas vaid korraks nägu, Nora aga kõndis toas ringi ning uuris igat kui viimast detaili selle juures. "Pft, minu meelest on su tuba imearmas, kuigi mulle meeldib enda oma rohkem." Kehitasin vaid Nora arvamuse peale õlgu ning tegin ettepaneku mõisahoovi uurima minna. Kõik nõustusid. "Mm, ma tulen varsti järele, aga enne seda panen ma teised riided ja panen juuksed kinni." Teised ainult noogutasid ning väljusid ruumist.
Kõndisin garderoobi ja valisin juba lahti pakitud asjade seast punase t-särgi ning teksad. Jalaotsa otsustasin panna oma punase-musta täpilised balerinad. Panin juuksed veel hobusesabasse ning kepslesin toast välja, libistasin end mööda käsipuud alla. Enne kui oskasin arvatagi, nägin ma all korrusel vanatädi. "Khmkh, tütarlaps, kas nii siis käitutakse?" Hüppasin kiiresti käsipuu pealt põrandale ning vabandasin. "Heaküll, rohkem ma seda näha ei taha, ma üritan teist siiski korralikke inimesi kasvatada. Ma kuulsin, et te soovite hoovi uudistama minna?" Noogutasin. "Jah, selline plaan oli meil küll."
Vanatädi kutsus mu endaga kaasa ning me kõndisime Mammu tuppa. Pisikene jooksis mulle koheselt sülle ning kallistas kõvasti. "Võta tema kaasa, mul on linnas üks kohtumine kirja pandud ja ma ei saa temaga paar tundi olla, kas teile sobib see?" "Otse loomulikult." Võtsin Mammul käest kinni, ning kõndisin hoovi, kus kõik meid juba ootasid.
___________________________
Nora vaatenurk :
Valisin endale toa sisetunde järgi, avasin ühe ukse ning sissevaadates lõi tuba mu pahviks. Toas oli palju lilli, kohutavalt suur ning uhke voodi, ning peale kauba oli tuba armsates kollakates toonides ja ma armastan seda värvi. Läksin tuppa sisse ning panin kohvri oma voodi kõrvale ja hüppasin suure kaarega oma pehmesse voodisse.
Ehmusin kohutavalt, kui Devin märkamatult mu tuppa oli tulnud ning häält tegi. "Naudid juba oma uut tuba?" Kehitasin õlgu. "Võib ka nii vist öelda. Ja kas sa jäid oma toaga rahule?" Poiss naeratas vaid korraks. "Jah, mulle täitsa meeldib, toonid on kenad ja muide tuba on otse sinu toa vastas." Mu põsed lõid järsku õhetama. "Kas te pole siin kunagi varem käinud, vähemalt ma lugesin seda välja Soffi pilgust..?" Devin istus mu kõrvale voodisse.
"Mina isegi korra olen, mu vanatädi kutsus meid kunagi siia, et emaga rääkida. Aga tädi oli kohutavalt selle vastu, et isa oma koolid pooleli jättis ja minu emaga abiellus. Ta tahtis talle selgeks teha, et nad ei kuulu isaga kokku ja et ta peaks isa ümber veenma tema tolleaegse töökoha suhtes. Ma olin siis võibolla Mammu vanune, ega mäleta sellest midagi." "See on küll nõme, aga ometi aktsepteerid sa teda?" Devin noogutas vaid. "Nojah, ta on siiski meie heaks palju ära teinud."
Järsku kuulsime me Catherine ja Sofie omavahelist vestlust allkorrusel ning otsustasime ära hoovi peale minna.
____________________________________________
Sofie vaatenurk :
Olime terve pärastlõuna ja õhtu hoovi peal, ning uurisime ringi. Me saime isegi teada, et siin olles hakkame me iga kolmapäev ratsatunde võtma ja vanatädiga kanuutamas käima. Homme aga tuleb meile härra Cromwell oma naisega siia, nad on meie uued õpetajad, aga siiski õpetavad nad meile vaid kombeid ja käitumist. Pole õrna aimugi mida see nüüd tähendama peaks, aga alles järgmine kuu hakkame me ühes kohalikus erakoolis käima. Hetkel sööme me kõik koos söögisaalis laua taha ning ajame juttu.
"Sofie, Nora, Devin .. Kuidas teile siin siiamaani meeldinud on?" küsis vanatädi kandikult endale kana tõstes. Nora ja Devin kiitsid kohta taevani ja siis vaatasid nad kõik mulle otsa. "Ee, jaa, mulle meeldib siin väga, kuigi, eks mul on suur koduigatsus peal ja natukene harjumatu on, aga koht ja maja iseenesest on imekaunis ja töötajad on ka väga sõbralikud." Laua taga tekkis vaikus ning me sõime kõik rahus oma praed lõpuni.
Söömist lõpetades panin kahvli ja noa kenast taldriku peale, tõusin söögilauast ning tänasin. Vanatädil oli ainult hea meel minu viisaka käitumise pärast. "Catherine, Devin, Nora, Mammu, head ööd teile!" Lahkusin laua juurest ning jooksin trepist üles ja koheselt oma tuppa. Istusin esimese asjana kohe pehme voodi peale ja vajutasin tööle pisikese teleka seina peal. Nägin veel öökapi peal oma telefoni ning haarasin selle oma kätte, et hommikuks äratus panna. Telefonis jäi mulle koheselt silma mu taustapilt, kus me Harryga kahekesi ühe diivani peal oleme ja ta mind kiusab. Ma igatsen teda nii väga. Valisin Harry numbri ning helistasin talle.
Tuut-tuuut-tuut-tuut.
Harry : Ja?
Mina : Tsauu.
Harry : Tsau ja.
Mina : Millega tegeled?
Harry : Mm, niisama, varsti vist söberitega välja. Ise?
Mina : Hm, nojah. Istusin siin oma toas ja mõtlesin magama minna, kuniks oma telefoni märkasin ja sulle helistasin.
Harry : Mm.
Tekkis piinlik vaikus ja ma arvasin, et pole mõtet teda rohkem tülitada.
Mina : Harry .. ?
Harry : Ja?
Mina : Ma igatsen sind, vägaväga.
Harry : Mina sind ka, armas.
Mina : Head ööd.
Harry : Sullegi.
Panin kõne ära ja sättisin endale hommikuks äratuse, panin teleka kinni, käisin pesus ja panin tuduriided selga. Ronisin veel sooja teki alla ja niipea, kui mu pea pehmet patja puudutas, ma ka magasin.
-ÖÖ-
Kopp-kopp. Avasin oma unised silmad ning ringutasin. "Jaa, sisse." Uksest astus sisse mu vanatädi. "Hommik Sofie, kõik on juba ammu üleval ja sina? Ma palusin ju sul hommikuks endale äratus panna. Edaspidi lasen sind mõnel töölisel äratada." "Vabandust, ma ei kuulnud vist oma äratust." Ajasin end kiirelt voodist välja ja kõndisin vannituppa. Kuulsin veel Catherine häält teisest toast. "Tee kiiresti, sul on aega 40 minutit, siis tulevad Cromwellid." Ja läinud ta oligi. Käisin kiiruga pesust läbi ja nühkisin oma hambad hoolega särama. Harjasin oma tumedad lokid kiiresti kammiga läbi ja valisin endale uued riided. Kõlas taaskord uus koputus mu uksele. Olin seekord viisakam ja läksin ise uksele, et seda avada.
"Ah, sina Devin." "Mis, mina olen siis eikeegi?" Kallistasin vennakest. "Eiih, mul on hea meel sind näha, ma pole sinuga ammu rääkinud, noh, nii korralikult." Devin noogutas vaid. "Räägi siis mulle õeke, kuidas sul vahepeal läinud on?" Ma ei teadnud millest talle rääkida, kuna rõõmustavat on vähe. Lükkasin oma juuksed kõrvale ning istusin toolile. "No, mitte hästi. Mäletad toda pidu reedel? Noo, me suudlesime Oliveriga ja kui ma oleks rohkem isegi joonud oleks see kõik päris halvasti lõppenud ja teiseks ma igatsen kohutavalt Harryt." "Mhmh, saan aru, aga vähemalt saad sa nüüd oma elus uue lehekülje pöörata, siin, Šotimaal." Noogutasin ja naeratasin talle õrnalt. "Tule, Catherine kindlasti ootab juba." Ütlesin veel poisile.
No comments:
Post a Comment